AJALOOLISED JA KLASSIKALISED AUTOD

 


Mõnikord polegi võimalik auto väärtust rahas hinnata.  See lause osutub aina enam tõeks, eriti siis, kui tegu on sõidukiga, millest on säilinud paar või kuni paarkümmend eksemplari. Väärtuslike ja klassikaliste autode arv, mida kasutatakse ainult hobiotstarbel, aina  kasvab. Samuti suureneb ka huviliste arv, kes selliseid autosid omavad ja remondivad. Omanikud hoiavad oma hoolealuseid nagu pereliikmeid ning on väga huvitatud, et need autod säiliksid ilusatena veel aastakümneid.

 

 

Vanade autode kereremont ja värvimine vajab eksperdi teadmisi ja häid oskusi. Värvkate on siin üks olulisemaid ja tihti ka mahukamaid osi auto taastamisest.  Kliendid muutuvad aina teadlikumaks ning on nõus maksma vaid kindla kvaliteediga tehtud töö eest, sestap on väga oluline olla kursis vanade autode ehituse, kvaliteetse restaureerimise nõuete ja põhimõtetega ning tunda hästi moodsaimaid viimistlustehnoloogiaid ja materjale. Kuigi  omanikud on väga nõudlikud ja kriitilised, pole midagi tänuväärsemat, kui rahulolev klient. Siis tunneb ka maaler, et tema töö tulemust hinnatakse väga kõrgelt.

 

Kuid pole vahet kas tegu on vaid kriimustuse kõrvaldamisega suursuguselt poritiivalt või kogu auto restaureerimisega - Standox on siin, et aidata Sul:

  •  hinnata õigesti töö keerukust ja mahtu ning planeerida värvitöö etappe;
  • kaitsta ajaloolisi detaile efektiivselt korrosiooni eest;
  • leida unikaalsele autole sobiv värvitoon;
  • segada vajalik värvitoon, kasutades tänapäevaseid keskkonnasõbralikke materjale;
  • tagada  särav ja läikiv värvipind.

 

Meie oleme vanade autode värvimise eksperdid ja Standoxi tehnoloogiat kasutavad juhtivad restauraatorid kogu maailmas. Standox-süsteemi kvaliteeti võid usaldada rahuliku südamega.



 

 

 


MIS OLEKS AUTO ILMA VÄRVITA


Auto värvimise ajalugu


Millele pöörab tulevane omanik täna kõige enam tähelepanu enne uue auto ostu? Ei, see ei ole armatuurlaud ega ka käigukast. Esimene asi millele ta tegelikult oma tähelepanu kinnitab, on auto läikivaim osa – värvkate, selle toon ja läige. Minevikus olid asjad aga teisiti. Just nii nagu auto tehniline pool, see mis on peidus kapoti all, on muutunud ka autode värvid ja sellega seotud tehnoloogiad kuni lõpuks jõuti tänapäevase vesipõhise tehnoloogiani, mida nüüd kasutame.

Esimene tegelik auto - Benz Patent-Motorwagen, ei olnudki värvitud. Karl F. Benz lasi oma auto metallosad kaitsta korrosiooni eest musta tõrvaga. Autoajastu koidikul kasutati värvina kahte põhilist toodet: õlivärvi või lakki, mis põhines linaseemneõlil või juhul, kui oli vaja eriti kõrget kvaliteeti, keedeti kalli hinnaga merevaigupõhist lakki. Väljend merevaiguvärv (“amber paint”) oli kasutusel veel pikka aega, isegi siis, kui selle värvi saamiseks enam looduslikku merevaiku ei kasutatatud ning see järk-järgult sünteetilise sideainega asendati.

 

 

 

 


HEADES KÄTES


Mercedes-Benz Classic Center


Gottlieb Daimler ja Carl Friedrich Benz olid need mehed kellest algas autonduse ajalugu. Fellbachis,  Stuttgarti lähedal kasutatakse Standox'i värvisüsteemi seetõttu, et täpselt järele teha aukartustäratava ajalooga firma autode algupäraseid värvitoone ning tagada, et kogu protsess nende autode restaureerimisel oleks veatu.

Mis oleks aga juhtunud kui kaks autonduse pioneeri ei oleks oma ideid ühendanud?

Aastal 1883 sai Gottlieb Daimler oma "kuuma toru süütega gaasiturbiinile” patendi, pannes sellega aluse kiireltpöörleva sisepõlemismootori kasutuselevõtule. Kolm aastat hiljem sai  Carl F. Benz aga õiguse kasutada oma sõidukil esmakordselt nime "automobiil" – tegu oli siis esimese kolmerattalise sisepõlemis- mootori ja elektrisüütega sõidukiga.

 
Aastal 1926 otsustasid mehed ühendada oma firmad  "Benz & Cie." ja "Daimler Motoren Gesellschaft" ühiseks uueks ettevõtteks, "Daimler AG" – firmaks, mille poolt toodetud autod said hiljem legendiks.
 

 

 


ILUSAM, KIIREM, PUHTAM


Nitrovärvidega pinnaviimistlus valmistas automaalritele palju peavalu, kuna vigasaanud detaili värvimiseks vajalik õige värvitoon tuli segada põhivärvitoonidest, mis oli keerukas ülesanne ning nõudis maalrilt täpset kätt ja teravat silma.

Peale uute nn. nitro-combi värvide ilmumust töökodadesse läks automaalrite elu veidi lihtsamaks, kuna need värvid olid sobivamad kasutamiseks autode OEM (Original Equipment Manufacturer) kuumkuivatatavate tehasevärvide vigastuste parandamisel. Nitro-combi värve kasutasid paljud värvitöökojad üle maailma kuni 1960. aastate lõpuni, eriti need kellel polnud värvikambriga kombineeritud kuivatuskambrit või muud temperatuuri tõstmise võimalust. 

 

 

 


PAREM KUI ORIGINAAL


Moodsad värvisüsteemid restaureerimisel

 

Nostaliga pole alati sobiv lähenemine, kui tegu on vanale "aardele" uue värvi- pinna ja väljanägemis andmisega.


Põhjuseks pole mitte ainult see, et lahustipõhiste värvide kasutamine autode remontvärvimisel on tänaseks Euroopas ja ka paljudes muudes maailma osades keelatud, vaid ka tõsiasi, et moodsad värvisüsteemid pakuvad parimat võimalikku kaitset ja suurepärast väljanägemist meie bensiinilõhnalistele sõpradele.
 
Alates jaanuarist 2007 peavad kõik autode remontvärvimisel kasutatavad materjalid vastama EL-i direktiivile Lendavate Orgaaniliste Ühendite (VOC) piirmäärade kohta. Seadus teeb erandi vaid nende, tõeliselt vanade sõidukite korral, millel on eriline ajalooline- ja kultuuriväärtus  ning, mis seetõttu peavad olema viimistletud nii nagu nad kunagi valmistaja poolt värviti. VOC Direktiiv kehtestab kõigile kasutatavatele materjalidele ülemised lahusti sisalduse piirmäärad, mis võivad lenduda kasutatavast materjalist värvimisprotsessi käigus.

See on põhjus, miksStandohyd Basecoat ja Standox VOC lakid on professionaali valik Nr. 1 ka vanade ja väärtuslike harrastusautode värvimisel!

 

 

 



 

 

 


ETTEVAATUST HALJA PLEKIGA


Kuidas kaitsta ajalooliste sõidukite kere


Kui teemaks on ajalooliste sõidukite keretöö ja kerede restaureerimine, on püsiv kaitse korrosiooni eest peamine prioriteet. Seetõttu on eriti oluline vältida igasugust kontakti halja metallkere ja polüesterpahtlite vahel.

Ajad muutuvad kiiresti. See peab paika ka autodkerede valmistamise koha pealt. Kuidas muidu seletada fakti, et autotehased annavad oma toodangule täna 12-aastase keregarantii läbiva rooste vastu?

Vastupidiselt uuele autole, on vanasõiduki kereplekk tihti tugevalt kahjustatud tänu niiskusele ja ajafaktorile. Seetõttu on edasine kaitse korrosiooni eest eriti suure tähtsusega.

Kuni 1980-ndate aastateni kasutati plaste ja alumiiniumit autode kerekonstruktsioonis väga harva. Sõidukite kered ehitati peamiselt terasplekist ja selle suurimaks “vaenlaseks” oli loomulikult vihm ja mudane vesi, mis pritsis vastu auto põhja mitte just parimas korras olevatelt teedelt. Tulemus: suhteliselt palju autosid tuli saata “romulasse” lihtsalt seetõttu, et nad roostetasid nii läbi, et edasine kasutus muutus võimatuks.

Üheks oluliseks põhjuseks, miks vanade väärtuslike autode omanikud lasevad oma autosid suurte summade eest hoolikalt taastada, on soov vältida sama saatust oma lemmiku korral ka pikemas perspektiivis. Ja lõppude-lõpuks on võimalused oma autot tapva rooste eest kaitsta tänapäeval võrratult paremad kui kümneid aastaid tagasi.

 

 

 

   


KÜSIMUS ISOLEERIMISE KOHTA


Vana värvipind uue värvi all


Kas vana värvipind on stabiilne? Ja kas ma võin otse selle peale värvida? Need on kaks äärmiselt olulist küsimust, mida iga professionaalne automaaler peaks endalt küsima enne moodsa värvi pihustamist vanasõiduki ajaloohõngulise värvkatte peale.

Tegelikult olid paljud autodest tol ajal tehasest viimistletud kas nitrovärvide või termoplastsete emailidega. Mõlemad värvitüübid on tuntud probleemide tekitajad hilisemal värvimisel ja võivad punduda isegi metallpinna küljest lahti  kui satuvad kokkupuutesse tänapäeva värvimaterjalidega, näiteks 2K-lihvkruntides sisalduvate lahustitega.  Kui selline probleem tekib, siis pole tegu mitte ainult nakkuvusprobleemiga, vaid kogu viimistlustöö näeb välja nagu krokodilli nahk ja tuleb otsast peale uuesti teha. Seetõttu ei ole sellised värvipinnad sobivad alused moodsatele värvimaterjalidele ning soovitav on metallipind haljaks puhastada ja alustada nullist – kvaliteetsest happe- või epoksiidkrundist. Selle, kas värvipind lahustit kannatab või mitte, saad teada asetades lahustise lapi minutiks auto värvipinnale. Kui pind selle tõttu pehmeks muutub, on vajalik kindlasti vana värvkate täielikult eemaldada. See pole lihtne töö, kuid tagab perfektse lõpptulemuse.

Vana auto kere- ja värvitöö restaureerimine on nagu maja ehitus – kivi kivi kaupa. Kui “vundament” on õigesti tehtud ja iga hilisem töövõte samuti läbi mõeldud ning ainult kvaliteetsete materjalidega sooritatud, pole hilisemaid probleeme karta ja auto väärtus säilib kõrgena.

 

 

 

   


MISKI POLE VÕIMATU


Kuidas leida vanale autole õige värvitoon


Mõnikord käib see kiiresti. Teinekord läheb veidi rohkem aega ja vaeva. Aga isegi kõige unikaalsematele autodele, kõige erilisematele värvitoonidele aitab Standox alati leida täpselt sobiva värvitooni.

Paljude ajalooliste sõidukite korral on eriti oluline, et algupärane värvitoon oleks veatult kopeeritud, ainult nii saab auto säilitada oma autentse oleku ja aastakümnete taguse hõngu. Mis oleks Ferrari 250 GTO ilma sügava rikkaliku Ferrari-punaseta? Või Mercedes Benz 600 ilma sügavmusta toonita? Kahjuks ei dokumenteeritud aastakümnete eest neid värvitoone ja nende valmistamise tehnikat eriti täpselt või ei tehtud seda üldse. Seetõttu on paljusid olulisi vanasõidukite värvitoone ja infot nende kohta arhiividest pea võimatu leida.

Suur hulk vanadest autodest on oma elus ka palju "näinud" – palju päikesepaistet, palju lund, kümneid suvesid ja talvi. Originaalvärv on võib-olla kohati kuni plekini läbi kulunud ja ilmastik on auto värvkattele kindlasti oma jälje jätnud. See, aegade jooksul tekkinud väärikas paatina, tekitab tõsise peavalu tegeliku (algupärase) värvitooni kindlakstegemisel.

Ja need ongi kaks peamist põhjust, miks Standox soovitab selliste probleemide kiireks ja valutuks lahendamiseks kasutada elektroonilist fotospektromeetrit Genius ja värvitooni leidmise tarkvara Standowin.